Südamekodude nõukogu liige Martin Kukk leiab, et kõige positiivsem hooldereformiga kaasnev tõik on see, et viimaks saab valdkond ühtsed teenuste standardid.

Sealhulgas kehtestatakse ka teenuseosutajate töötajate arvule miinimumnõuded. 1. juulist jõustuv hooldereform on juba toonud eakatekodude ukse taha inimesed, kes soovivad kohta saada mitte kohe, vaid just 1. juulist.

Muidugi on inimese esmane valik elada tuttavas ja turvalises keskkonnas – oma kodus. Kuid alati ei ole see võimalik.

Kõik Eesti eakatekodud näevad praegu igapäevaselt, et seoses hooldereformi pakutava väiksema kohatasu ootusega on hakanud pöördumiste hulk eakatekodude koha saamiseks jõuliselt kasvama. Inimestel on käinud üle jõu kohatasu maksmine ning nüüd, kus riik võtab osalise tasumise enda peale, on tekkinud suurem ootus ja lootus saada oma lähedane professionaalsele hooldusteenusele. Ka meie käest küsitakse otse peaaegu iga päev, kas oleks võimalik saada koht alates 1. juulist.

See kõik näitab, et hooldereform lahendab olulist sotsiaalset probleemi. Kuigi vastava määruse kirjutamine on veel pooleli, siis tänaseks on teada, kuidas hakkab välja nägema uus rahastusmudel. Riik hakkab rahastama eakatekodutasust kõige kallimat ehk hoolduspersonali tasu komponenti. Et reform ei jääks ainult teenuste rahastamise kompenseerimiseks vaid sellega kaasneks ka teenuste kvaliteedis edasiminek, siis on kõige olulisem, et riik seaks teenuseosutajatele ja hoolduspersonalile ja selle arvule ka miinimumnõuded.