Eakatekodu koha eest tasumine

1. Kui on soov, et osaliselt tasuks hooldekodukoha eest kohalik omavalitsus, tuleb esimesena ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kus abivajaja elab. Kindlasti tuleb ühendust võtta just eaka rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsusega.
2. 1. juulist 2023 jõustus hooldereform, mis muutis  ka eakatekodukohtade rahastusmudelit. Vastavalt seadusele rahastab kohalik omavalitsus hooldusteenuse hoolduskulu ehk hooldustöötajate ja abihooldustöötajate personalikulu. Selle sees on tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud. Arvestada tuleb, et kohalike omavalitsuste piirmäärad on üle Eesti väga erinevad ja katavad mõnel pool hoolduskomponenti vaid osaliselt.  
3. Hoolduskulu eest esitatakse hooldekodu poolt arve otse kohalikule omavalitsusele ning ülejäänud omaosaluse eest teenuse eest tasuvale eakale või lähedasele. Kui hooldekodu hoolduskulu on näiteks 650 eurot ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud limiit ehk piirmäär on 600 eurot, siis hüvitab omavalitsus kogu hoolduskulust vaid 600 eurot ning ülejäänu tuleb tasuda eakal või lähedasel endal. Kui aga omavalitsuse piirmäär on 650, siis hüvitab omavalitsus hoolduskulu komponendi terves ulatuses. Täpsed summad saate teada vastavast kohalikust omavalitsusest.
4. Südamekodude kohatasu hinnad on esitatud vastava maja kodulehel. Eakatekodukoha hing sõltub mitmest komponendist:

• Eaka hinnatud hooldusvajaduse tasemest. Tasemeid on neli: alates madalast hooldusvajadusest kuni väga kõrge hooldusvajaduseni.
• Elaniku paiknemisest privaatses või mitmekohalises toas.
• Konkreetse eakatekodu asukohast ja hoone ülalpidamiskuludest.

5. Keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenuse saajatele hüvitab kohalik omavalitsusus osaliselt lisaks ka majutus- ja toitlustuskulud.

Omavalitsuse roll

1. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi viia hooldusvajaduse hindamine: määratleda, missugust abi ja missuguses ulatuses eakas vajab. Mõnikord aitavad sotsiaaltöötajaid ka peremeditsiini spetsialistid.
2. Hooldekodusse pöördumisel võiks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt hinnatud hooldusvajaduse otsus juba olemas olla. Samas on Eestis ka omavalitsusi, kes ei suuna eakat hooldekodusse enne, kui on olemas broneeritud koht. Niisiis: alustage esmalt kohalikust omavalitsusest ja uurige välja, kuidas konkreetse omavalitsuse puhul protsess käib. Kui teil on juba kindel hooldekodu välja valitud, siis andke sellest kindlasti teada ka sotsiaaltöötajale.
3. Omavalitsuse sotsiaaltöötajalt saate küsida ka nõuandeid hooldekodude kohta, samuti saate teha ise eeltööd – uurida, missugused eakatekodud on teie piirkonnas, missuguseid teenuseid neis pakutakse ning neid ka külastada. Enne lõpliku valiku tegemist soovitame käia hooldekodudes ka kohapeal. Kui soovite tulla Südamekodudesse, andke meile palun sellest ette teada, leppides vastava Südamekodu juhatajaga kohtumise kokkku.
4. Hooldusvajaduse hindamise järgselt on eakal või lähedasel võimalik ise või sotsiaaltöötaja abiga valida meelepärane kodu eakale ning pöörduda sinna koha broneerimise sooviga. Südamekodudel on selleks eraldi veebileht “Lisa järjekorda”, kust saab valida vastava hooldekodu ning teha taotluse. Taotluse esitamisega olete lisatud ka hooldekodukoha järjekorda ning vastava Südamekodu juhataja võtab Teiega peatselt ühendust.